Treeneri – juhendaja unistus, et treenitavad noored jõuavad Eesti koondises Euroopa noorte meistrivõistlustele – on täitunud. Unistus oli ka see, et nad seal edukalt esinevad! Aga reaalsus?
Euroopa meistrivõistlustel(EM), mis toimusid 07. – 15.nov. Sloveenias(Medova) - võistles Eesti 7 liikmelises koondises 5 Nõo Sulgpalliklubi mängijat – Liis Järveoja, Robert Kasela, Gert Kuusik, Mihkel Talts ja Mikk Järveoja.
Seega praktiliselt üks klubi pidi võistkonnavõistluses võistlema teiste riikide koondiste vastu. Reaalsus see, et ega ei suudetud küll edu saavutada. Lähemalt järgmises vallalehes. .
Reaalsus on ka see, et meistrivõistlustel osalemine sai Nõo noortel teoks põhiliselt lastevanemate ja klubi kuludega. Siiani Eesti Sulgpalliliit (ESPL) on finantseerinud koondisi, aga seekord majanduslikel põhjustel ei tehtud seda, va., et saadi veidi toetust kultuurkapitalilt kaasasõitva peatreeneri kulude katteks ja võistkonna oasvõtumaksuks. Tallinna kahe tütarlapse ülejäänud kulud finantseerisid ainult lastevanemad.
Miks siis üldse sõideti? Vast seepärast, et võib-olla saavad noored sealsest EM – i miljööst innustust ja suuremat soovi edasisteks treeninguteks.
Lapsevanem või treener võib unistada, et noorel mängijal oleks eesmärk seatud tippsporti jõuda.
Reaalsus on see ,et küsitledes Nõo parimaid mängijaid, selgus ,et polegi neid, kes selle eesmärgi on endale seadnud. Edu saavutaksid nad pigem õppimisega, millega ma pean loomulikult nõustuma. Ka Roland Kasela poolt juba eelmisel sügisel lastevanematele saadetud ringkirjast ajendatuna kokkukutsutud lastevanematel ei olnud minu senise tegevuse kohta pretensioone ja ei pidanud vajadust praegustes tingimustes suunitlust tippspordile. Tippspordi piirideni jõudmiseks on nendel mängijatel veel pikk tee käia ja alles siis võiks olümpiakandidaadiks saamisest unistada. Nende eesmärkideni jõudmine eeldab teistsugust elu – ja õppekorraldust, täielikku pühendumist ja loobumisi. Tundub, et ka praegustel esimängijatel ei ole veel neid ambitsioone, muidu peaks nad oma õppe – ja elukorralduse ümber muutma .Tooks näited Eestimaalt –olümpiamängudel sulgpalli mänginud Raul Must(22 a.) pole tänaseks veel gümnaasiumi lõputunnistust saanud ja Kati Tolmoffil(26 a.) pole olnud aega ja võimalust hakata omandama kõrgharidust.
See on nende valik. Nõo klubist välja kasvanud endised paarismängu olümpiakandidaadid Piret Vaughan (Hamer) on lõpetamas Inglismaal arstikutse omandamist ja Helen Reino lõpetas TÜ magistratuuri õpingud. Nendest on mul hea meel. Tippsporti ja õpinguid on võimalik ühendada, kuid see on väga raske.
Unistame edasi, et siiski tahetakse Nõos noori tippmängijaid teha.
Reaalselt tekkivad siis järgmised probleemid. Näiteks tuleks soovijal teha nendest nn. seitsmest mängijast eraldi tippmängijaks saamise suunitlusega treeninggrupp – klubi. Mängijal oleks siis reaalselt kuludeks ca 5000 krooni kuus ( praegu 300 kroonine treeningmaks), lisamata lisakulusid , mis juba praegu kaasnevad(ca. 14-15 tuhat aastas). Minul oleks siis võimalus rohkem noorte järelkasvuga tegeleda, et ka nendest saaksid tulevikus tublid noormängijad . Hiljuti Postimehest lugedes selgus, et Kati Tolmoffi sulgpallikarjäär on rahapuudusel ohus. Nii tema kui ka Raul Musta raha muretsemine on põhiliselt lastevanemate mureks jäänud. Kui sellised nimed ei ava firmade rahakotte… Ei ole ka kuulnud, et teised Eesti sulgpalliklubid oleks erinevatest fondidest ja asutustest reaalset raha suutnud hankida. Seega on mul reaalseks eesmärgiks seatud anda noortele võimaluste piires treenida gümnaasiumi lõpuni, et siis lasta neil teha edasisi otsuseid. Endale oli mulle septembri alguseni makstud Nõo Põhikooli poolt algajate grupi (30 last) 6 tunni treeningtasu nädalas aga sügisest seda võimalust enam pole. Uue aasta eelarvesse planeerin seega esmakordselt ka palgafondi ,et seda kompenseerida.
Unistus - treenida nagu teistes Euroopa riikides! Unistus - saada klubile tegus juhatus ja tõesti kvalifitseeritud treener!
Intensiivseteks treeninguteks on vaja reaalselt - erinevaid taastumisvahendeid, aastaringseid süstemaatilisi treeninguid, erinevaid rahvusvahelisi võistlusi, regulaarseid treeningkogunemisi jne. st. küllaldasi finantse.
Teha ettepanek edukale Nõo lihatööstuse firma tegevjuhile hr.Toomas Kruustükile Nõo Sulgpalliklubi juhatusse liituda? Aga reaalsus see, et ei saa ju abi paluda edukalt ettevõttelt, kes peab investeerima tootmisse pangalaenude abil. Tagasi tasuma peavad nad selle oma tubli ja intensiivse tööga. Juhatusse niisama inimesi kaasata pole ka mõtet.
Kutsuks hea palga eest treeneriks Eesti noortekoondise peatreeneri Aigar Tõnuse, kes on suuteline edasi andma Euroopa parimate treenerite teadmisi, aga palk…? Enne EM – i oli meie klubi koondislastel alanud hooajal Tõrvas ja Nõos tema juhtimisel kolmel korral ühistreeningud.
Mis puutub Tartu noorte treenerite plejaadi, siis soovitaks neil esialgu ca 400 – st noorest mängijast Nõo klubile konkurente kasvatada. Näiteks 5 treeneriga Tartu Ülikooli klubil, ei õnnestunud 2009. a noorte meistrivõistlustelt ühtegi tiitlit võita(Nõole 7). Lisaks veel Nõo mängijatele 5 noorte Balti GP tiitlit .
Ei tea, kas peaks tulevikus Nõo mängijate edulugudest loobuma, et kontrasti ei tekiks.
Nii, et ma ei oska nendest treeneritest momendil midagi arvata, edu neile!
Siia juurde üks näide. Teet Smidt, endine Nõo esimängija, läks seoses Tartusse õppimisega, TÜ klubisse harjutama. Pooleteise aasta pärast tuli temaga konkureerides Eesti U19 klassi meistriks Nõo klubi mängija Margo Lemming. Kuigi lapsevanem R.Kasela eelmise sügise ringkirja kaasautorina osalenud Lõuna-Eesti tippmängija väitis, et Nõost ei tule üle U13 klassi edukaid mängijaid. Samas lisab mängija , et ka Tartus pole süsteem ühelegi ambitsioonikale mängijale rahuldav! Lapsevanema enda poeg on sel hooajal kaks aastat vanemate mängijatega võisteldes saavutanud noorte GP etappidel U19 klassi segapaarismängus 1. ja üksikmängus 2. koha. See näitabki Eesti momendi noorte taset.
Ei ole plaanis edaspidi ajalehe kaudu klubi muresid lahata. Lootma peab tublidele mängijatele, lastevanematele , endale ja eelkõige jätkuvalt Nõo valla toetusele. Nõudeid raha kasutamiseks saab esitada ainult raha eraldaja, antud juhul Nõo vald ja vähesel määral ESPL. Ei ole nad siiani nõudnud olümpiakandidaatide ettevalmistust, ega seda ka finantseerinud.
Reaalsus ka see, et head tulemused klubis tekitavad lisa probleeme ja muresid ning kaasneda võivad ka lastevanemate ambitsioonid. Seega kena on , et üks lapsevanem tunneb muret oma lapse edasise sulgpallialase arengu üle, aga ootaks reaalset abi.
Näiteks mõne projekti koostamist, mis tooks klubile suuremaid täiendavaid finantse,
mis võimaldab klubil edaspidiseid plaane korrigeerida.
Unistada on tore, aga tegelikkus ja reaalsus…
Mart Mäerand,
Nõo Sulgpalliklubi juhataja.
[/caption]
.jpg)
